Inimeste ja kasside kooselu sai arheoloogide arvates alguse umbes 10 000 aastat tagasi. Arvatakse et kassid pärinevad viiest kassi-matriarhist, kes asusid Lähis-Idas,sellele arvamusele jõudsid teadlased uurides kasside DNAd Maailmas on üle 600 miljoni kassi (rohkem kui koeri) ja erinevatel hinnangutel 60 – 90 erinevat kassitõugu, nendele lisaks veel kuni 500 variatsiooni. Kass püüab saaki selle [...]
Teema ‘Arhiiv’
Postitas 
Munapuder retsept
august 25th, 2010 
Tere Munas on valku, D- ja B12-vitamiini ning seleeni. Lisaks on kanamuna väga väikese kalorsusega, ühes keskmises munas on ainult 80 kcal. Rebu vitamiinisisaldus on teiste loomsete toitainetega võrreldes üks suuremaid. Munarebu pigmentatsioon sõltub peamiselt kanade söötmisest Kanamuna sisaldab rohkem kui 30 makro- ja mikroelementi. Munarebus leidub mikroelementidest peamiselt fluori, joodi, vaske, tsinki, mangaani ja alumiiniumi, [...]
Salvei ravimtaim
august 25th, 2010 Nooliscom veeb Salveid tuntakse mitut eri liiki, nende hulgas on palju dekoratiivtaimi. Salvei on mitmeaastane poolpõõsas, tal on jäigad, tüveosas puitunud ja hallikarvalised oksad ning sinivioletsed õied. Taimes on kuni 2% eeterlikke õlisid. Kuigi salvei on populaarne taim nii köögis kui apteegis, on suurtes kogustes salvei eeterlikud õlid mürgised. Salvei keemiline kooslus on keeruline leidub nii eeterlikke [...]
Vinnide ravi
august 24th, 2010 Nooliscom veeb Vinne soodustavad ka pärilikkus ja mõningad ravimid (näiteks epilepsiaravimid ja osa antibiootikume). Rasunäärmete aktiivsust reguleerivad androgeensed hormoonid (meessuguhormoonid); 50-60% l vinnidega naispatsientidest on leitud selle süsteemi tasakaalu nihkumist. On täheldatud, et mõnikord muutuvad tavalised vinnid roosvinnideks. roosvinnide puhul on märgatud pärilikku soodumust. Arstid on pannud tähele, et haiguse algpõhjus on nii mõnigi kord seedehäired, näiteks [...]
kapsapirukad retsept
august 20th, 2010 Nooliscom veeb Oma pehme maitse tõttu sobib kapsas kokku enamike köögiviljadega. Klassikalised kombinatsioonid on kapsas õuna ja porgandiga Varajane kapsapea on kergelt mõrkjas. Kibedast maitsest saab lahti, kui kapsapea 2–3 minutiks keeva vette kasta Meie oludes hinnatavat C-vitamiini sisaldab valge peakapsas keskmiselt 50 mg 100 g kohta (50 mg %), s.o. umbes sama palju kui sidrun või [...]
Kala ja kalatoidud
august 18th, 2010 Nooliscom veeb Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine Kala on kasulik toiduaine, sisaldades mitmeid inimorganismile olulisi aineid ja vitamiine. Näiteks sisaldab kala 13-23% täisväärtuslikke valke, mida on paljudes kalades lausa 25% Oomega-3 [...]
kõrvitsasupp
august 14th, 2010 Nooliscom veeb Kõrvitsat hinnatakse väärtusliku köögiviljana. Kollase viljaga sortidel on viljaliha aromaatsem ja tihedam kui rohelistel. Enne toiduks tarvitamist kõrvits (erinevalt kabatšokist) kooritakse, eraldatakse ka sidekude koos seemnetega Tänu viljaliha mahedale maitsele ning vähesele tselluloosi- ja suurele pektiinainete sisaldusele on kõrvits soole-, eriti jämesoolepõletike ravimiks. Pektiinained aitavad eemaldada organismist mürke ja hoida kolesterooli kontrolli all. Kui kõrvits [...]