Arooniamarjad on tegelikult väikesed õunviljad nii nagu pihlakalgi. Pihlakas ongi tema kõige lähem sugulane Lõikamisele ja harvendamisele vaatamata kasvab aroonia aja jooksul paari meetri kõrguseks laiuvaks põõsaks.Aeg-ajalt tuleb põõsast harvendada. Iga-aastast hoolduslõikust tehes lõigatakse põõsast välja lamanduma kippuvad, vigastatud, kuivanud ja väga vanad oksad. Musta aroonia marjad on üsna väärtuslikud, sisaldades rohkelt joodi ja bioflavonoide, [...]
Teema ‘Taimed’
Postitas 
Salvei ravimtaim
august 25th, 2010 
Nooliscom veeb Salveid tuntakse mitut eri liiki, nende hulgas on palju dekoratiivtaimi. Salvei on mitmeaastane poolpõõsas, tal on jäigad, tüveosas puitunud ja hallikarvalised oksad ning sinivioletsed õied. Taimes on kuni 2% eeterlikke õlisid. Kuigi salvei on populaarne taim nii köögis kui apteegis, on suurtes kogustes salvei eeterlikud õlid mürgised. Salvei keemiline kooslus on keeruline leidub nii eeterlikke [...]
Jõhvikas ja jõhvikakissell
august 24th, 2010 Nooliscom veeb Jõhvikas kui tugev antioksüdant võitleb vabade radikaalide kahjulike mõjude vastu. Tänu tema diureetilisele toimele väljutatakse organismist kahjulikke jääkaineid ja haigusetekitajaid. Jõhvikal on põletiku- ja bakterivastane, organismi üldtugevdav ning haavu parandav toime. Jõhvikas sisaldab 10% suhkruid, orgaanilisi happeid, C- ja K-vitamiini, pektiin- ja parkaineid, mikroelemente, karotiini. Õige aeg jõhvikate korjamiseks on pärast esimesi öökülmi,siis on marjad [...]
Arbuusisalat ja arbuus
august 16th, 2010 Nooliscom veeb Arbuus pärineb Lõuna- ja Kesk-Aafrika aladelt. Tänapäeval siiski kasvatatakse arbuusi kogu maailma troopilistes, subtroopilistes ja parasvöötme soojemates piirkondades Enamikule arbuusisortidest on Eesti suvi liiga jahe ja lühike, mistõttu nende viljad meie oludes ei valmi. Arbuus on väga toitaineterikas ja üks vähestest puuviljadest, mis sisaldab rohkelt lükopeeni. Kuigi arbuusis vitamiine palju ei ole, on ta rohke [...]
Naistepuna toime
august 13th, 2010 Nooliscom veeb Naistepuna on mitut liiki. Meditsiiniliselt on kõige rohkem huvi pakkunud harilik naistepuna ehk Hypericum perforatum. Maailmas kuulub naistepuna kolme populaarsma ravimtaime hulka (ta on pjedestaalil koos ženšenni ja küüslauguga). Viimasel aastakümnel on naistepunal avastatud täiesti uudne toime närvisüsteemile ja teda kasutatakse depressioonivastase, aga ka rahustava vahendina. Naistepunast valmistatud galeenilisi preparaate kasutatakse suulimaskesta, mao-sooletrakti, maksa- ja [...]
Eesti seened
august 3rd, 2010 Nooliscom veeb Seeni on Eestis registreeritud üle 3700 liigi, kuid arvatakse, et siin kasvavate liikide arv võib ulatuda 4500ni. Enamik seeni kasvab lagundajate või parasiitidena rohkem kui 1200 taimeliigil Seente keha koosneb enamasti pikarakulistest seeneniitidest. Rakke ühendavad omavahel tillukesed poorid rakuvaheseintes. Seeneniite nimetatakse hüüfideks. Kui seeneniit seene keha moodustades haruneb, siis tekib seeneniidistik ehk mütseel. Seda võib [...]
Kõrvits – kõrvitsa marineerimine
juuli 28th, 2010 Nooliscom veeb Kõrvits on pärit troopilisest ja subtroopilisest Ameerikast. Päritolumaaks peetakse Mehhikot. Indiaanlased kasvatasid neid juba 7000 aastat tagasi. Euroopasse jõudis kõrvits 16. sajandil Kõrvitsa viljalihas on suhkruid, mineraalaineid nagu kaaliumi, magneesiumi, kaltsiumi, rauda, vaske, fosforit, koobaltit; vitamiinidest A, B, E, PP, C ja karotiini. Seemned on õlirohked (52%), sisaldavad fütosteriine, palmitiinhapet, amiinohappeid, C-vitamiini, karotinoide; mineraalaineid; orgaanilisi- [...]