Arooniamarjad on tegelikult väikesed õunviljad nii nagu pihlakalgi. Pihlakas ongi tema kõige lähem sugulane Lõikamisele ja harvendamisele vaatamata kasvab aroonia aja jooksul paari meetri kõrguseks laiuvaks põõsaks.Aeg-ajalt tuleb põõsast harvendada. Iga-aastast hoolduslõikust tehes lõigatakse põõsast välja lamanduma kippuvad, vigastatud, kuivanud ja väga vanad oksad. Musta aroonia marjad on üsna väärtuslikud, sisaldades rohkelt joodi ja bioflavonoide, [...]
Teema ‘Looduslikud ravimid’
Postitas 
Salvei ravimtaim
august 25th, 2010 
Nooliscom veeb Salveid tuntakse mitut eri liiki, nende hulgas on palju dekoratiivtaimi. Salvei on mitmeaastane poolpõõsas, tal on jäigad, tüveosas puitunud ja hallikarvalised oksad ning sinivioletsed õied. Taimes on kuni 2% eeterlikke õlisid. Kuigi salvei on populaarne taim nii köögis kui apteegis, on suurtes kogustes salvei eeterlikud õlid mürgised. Salvei keemiline kooslus on keeruline leidub nii eeterlikke [...]
Küüslauk ravimina
august 16th, 2010 Nooliscom veeb küüslauk ravimina küüslauk on kuldaväärt ravim,mida enamik inimesi ebameeldiva lõhna pärast siiski väldivad Teaduslikud uuringud lubavad arvata, et küüslauk võib vähendada kolesterooli sisaldust veres ja seeläbi ära hoida ateroskleroosi ja teiste südame-veresoonkonna haiguste teket Kaheksa Itaalias ja Šveitsis läbi viidud uuringu analüüsimisel selgus, et rohkelt sibulat ja küüslauku söövatel inimestel on väiksem tõenäosus haigestuda vähki. [...]
Naistepuna toime
august 13th, 2010 Nooliscom veeb Naistepuna on mitut liiki. Meditsiiniliselt on kõige rohkem huvi pakkunud harilik naistepuna ehk Hypericum perforatum. Maailmas kuulub naistepuna kolme populaarsma ravimtaime hulka (ta on pjedestaalil koos ženšenni ja küüslauguga). Viimasel aastakümnel on naistepunal avastatud täiesti uudne toime närvisüsteemile ja teda kasutatakse depressioonivastase, aga ka rahustava vahendina. Naistepunast valmistatud galeenilisi preparaate kasutatakse suulimaskesta, mao-sooletrakti, maksa- ja [...]
Astelpaju marjad ja kasvatamine
juuli 21st, 2010 Nooliscom veeb Astelpaju kasvab ka huumusvaestel muldadel,.Astelpaju kasvab põõsa või puuna kuni 6 m kõrguseks. Juba 5. kasvuaastal võib lõi-kamata astelpaju kõrgus olla 4 m. Astelpaju on kahekojaline taim, mis tähendab seda, et on olemas nii emas- kui ka isastaimed. Koduaias on vajalik istutada 1 isastaim 6-8 emastaime kohta.Saagikus sõltub ka tuule suundadest, seepärast tuleb istutamisel arvestada [...]
Ravimtaimed – Põldosi
juuli 21st, 2010 Nooliscom veeb PÕLDOSI põldosi on ammust ajast tuntud ka söögi- ja ravimtaimena. Söögiks kasutatakse tema risoomi mugulakujulisi paksendeid ja noori mahlakaid kevadvõsusid. Ravimina on hinnatud suvivõsud, mida kogutakse juunist septembrini. Suurepärane taim veresoonete lubjastumise e. ateroskelroosi puhul. Kasutatakse palju põieteede põletike ja põiekivide puhul, sest põldosjal on uriinieritust suurendav mõju ja ühtlasi on sel taimel väga kõrge [...]
Saialill
juuli 17th, 2010 Nooliscom veeb Taimeperekonnas on üle 20 taimeliigi, mis on looduslikult levinud peamiselt Vahemeremaadel. Saialille õisikud on kollased või oranžid, paiknevad varrel üksikult. Ladinakeelseks nimeks pandi taimele Calendula Saialill pole mitte ainult ilutaim, vaid sobib ka ravimiks ja toidule maitset andma. Saialilleõied sisaldavad karotiini 3,5 korda rohkem kui keskmine porgand, C-vitamiini 40 korda rohkem kui sidrun. Saialille preparaadid [...]