Astelpaju kasvab ka huumusvaestel muldadel,.Astelpaju kasvab põõsa või puuna kuni 6 m kõrguseks. Juba 5. kasvuaastal võib lõi-kamata astelpaju kõrgus olla 4 m.

Astelpaju on kahekojaline taim, mis tähendab seda, et on olemas nii emas- kui ka isastaimed.

Koduaias on vajalik istutada 1 isastaim 6-8 emastaime kohta.Saagikus sõltub ka tuule suundadest, seepärast tuleb istutamisel arvestada tolmlemise ajal valitsevate tuulte suunda.samas ka külm ja vihmane ilm mais takistab tolmlemist.

Optimaalne istutustihedus on 2×4 m. Ühele hektarile arvestatakse1152-1176istikut, millest 85-100 on isastaimed.

Väetistest tuleb kasutada fosforväetisi, vähemal määral lisada kaaliumväetisi.Pealtväetistena peaks kasutama kaaliumkloriidi – 40g/m² ja superfosfaati – 120g/m². Lämmastiväetiste kasutamisel tuleks olla ettevaatlik, sest see vähendab talvekindlust

Astelpaju vilju, mahla, lehti, koort ja seemnetestsaadud õli on ravivahendina tarvitatud iidsetest aegadest.

Astelpaju marjad on üks täiuslikumaid taimsete vitamiinide allikaid. Viljad sisaldavad C-vitamiini (sõltuvalt viljasordist 150-1600 mg %), vitamiine B1, B2, B6, B15, P, K ja E

Lisaks  rohkesti koliini (110 mg %), flavonoide, kumariine, parkaineid, eeterlikke õlisid, rasvhappeid, mineraalaineid.

Ainukese taimena sisaldavad astelpaju viljad korraga kolme oomegarasvhapet (oomega-3, oomega-6 ja oomega-7).

Astelpaju tarbimine tugevdab immuunsüsteemi ning aitab häst haigused eemale hoida.

Astelpajumarjatõmmis ja -mahl turgutavad suurepäraselt vitamiinivaeguse ja kehvveresuse korral. Astelpajumahlal on ka bakteritevastane toime. On kindlaks tehtud, et isegi tüüfuse-, salmonelloosi- ja düsenteeriapisikud hävivad selle mahla mõjul.

Mahl suurendab seedenõrede, kaasa arvatud sapi eritumist. Mahla toimel rohkenevad verevalgud.

Kõigi kasulike ainete säilitamise huvides tuleks astelpajumahla valmistada pressimise teel. Mahla saab suure happesuse tõttu säilitada ka pastöriseerimata, kui hoida seda külmas. Astelpajumahla võib segada teiste mahladega