.

Hiina meditsiin väidab, et kui seedimine ( põrna ja mao talitlus) on korras siis, kui organism saab toidust kätte  kõik vajaliku, isegi kui seda praktiliselt pole .Seetõttu on «keskmise soojendi» (mao ja põrna) kaitsmine ja kindlustamine  üks hiina dietoloogia põhimõtteid. Ka toidu menüü muutub aastaaegade järgi (talvel süüakse rohkem sooja andvaid toiduaineid, suvel jälle jahedamaid), eelistatakse hästi küpsetatud ja kergesti seeditavat toitu, hoidutakse liigsöömisest ja raskelt seeditava või liialt külma toidu tarvitamisest. Traditsiooniline hiina meditsiin õpetab, et inimese keha on terve siis, kui ta on harmoonias. Toit on kindlasti üks vahendeid selle harmoonia saavutamisel. Pole olemas kõikidele inimestele ühtviisi sobivat dieeti. Millist toitu oleks vaja süüa, et hoida keha tasakaalus, selle määrab nii inimese ainevahetuse tüüp kui ka seesmised tegurid. Traditsiooniline hiina meditsiin eristab ülekaalul kolme peamist põhjust, ennekõike nõrka põrna (meie mõistes pigem kõhunääret), kehatüüpidest on kõige sagedamini ülekaalulised  inimesed.

Hiina vanasõna väidab, et elamiseks on vaja seitset asja: puud, riisi, õli, soola, sojat, äädikat ja teed. See tähendab, et põhitoiduaine on teravili, teraviljadest parim aga on riis. Teiseks näitab see maitseainete tähtsust. Kolmandaks seda, et parim jook on tee. Hea toit saadakse ikkagi tänu õigele valmistamisele, mille juures ei saa läbi ka toitu kuumutamata.

Hiina meditsiin õpetab tervisekahjustusi sündroomide järgi. Meid kahjustab enamasti külm ja niiskus, vahel ka liigne kuumus, kuid need ei jõua organismi sisse, kui pole tuult. Tuul on nagu ratsu, kelle turjal sõidavad kehasse igasugused tervisekahjustajad, siinsetes tingimustes kõige rohkem külm. Meile kõigile tuttav gripp ja muud külmetushaigused vastavad energeetiliselt just külmale ja tuulele. Hiinas kahjustavad pigem kuum ja tuul. Aga põhimõte on sama.