Allergia on immuunsüsteemi “ülepingutatud” reaktsioon toidu, tolmu, õietolmu, ravimite vm vastu, mis on enamikule inimestest kahjutu.

Allergia tekkepõhjuseid päris täpselt ei teata,kuid umbes üks viiest inimesest kogeb allergiat mingil ajal oma elus.

Allergiahaigused on astma, allergiline nohu, allergiline silma sidekestapõletik, atoopiline dermatiit, nõgestõbi ehk urtikaaria, anafülaksia. Allergiahaiguste kujunemisel on oluline osa nii pärilikkusel kui ka keskkonnateguritel (näiteks niiskus, kuumus, ultraviolettkiirgus, õhusaaste jt), aga ka kaasnevatel haigustel ja psüühilisel seisundil.

Allergilistel inimestel  võivad näiteks mesilase pistest tekkida organismi üldreaktsioonid.Mõningatel inimestel mesilase või herilase nõelamise tagajärjel veelgi tõsisemaid tervisehäireid, nagu iiveldus ja kõhulahtisus. “Raskematel juhtudel võivad tekkida hingamishäired, vererõhulangus ning teadvusekadu.

Lastel on sagedasim allergeen piim.Piimaallergia korral tekivad lapsel allergia nähud piimavalgule. Sagedamini nahalööbed, mõnel aga ka hingamisteede sümptomid. Enamasti on see imiku ja väikelapseea haigus

Viimastel aastatel on nahaarstid avastanud, et üha enamatel patsientidel on mobiiltelefonis sisalduva nikli vastu allergia. Sümptomid nikliallergia puhul võivad varieeruda punetustest kuni nähtavama lööbeni.

On teada et  6-12% rahvastikust kannatab teadlaste hinnangul tolmuallergia all, sageli ise seda teadmata.

Allergia tegelikuks tekitajaks ei ole mitte lestad ise, vaid nende väljaheited. Pärast kuivamist ja lagunemist segunevad väljaheited tolmuga ja põhjustavad sellega kokkupuutuvatel inimestel ägedat allergiat – tolmuallergiat.

Tänapäeval on juba 10-20% Lääne-Euroopa elanikkonnast õietolmu suhtes allergiline.

Haigus võib algul meenutada tavalist külmetust vesise nohu, aevastushoogude või ninakinnisusega. Enamasti kaasneb silmade punetus, pisaravool, laugude turse. Iseloomulik on nina, kõrvade ja silmade tugev sügelemine. Esineda võib ka nahalööve, kerge köha